Керт, Г. М. Образцы саамской речи : материалы по яз. и фольклору саамов Кол. полуострова (Кильд. и Иоканьг. диалекты). - Электрон. дан. (1 файл: 78,9 МБ). - М.; Л. : Изд-во Акад. наук СССР, 1961.

Териберка 137 леЬк. vuin'ex' pih'ts men'n’e azan vueiv' peijel' колш mierr n'iljAogge kar'pen' šur'mus karpen' šur'mus karpes't' kut t' sutke k 'adza? tanna uš puk most l'anč Ashkma“. Ivvan car al'l'k' sarrn: „vuoteda Aak'ejan ra ija“. ja vanc'el'. vuastinč vil'j k'ahč: Ivvan car al'l'k' puadd, vannc puk бар- пес pedzk'es't', ja kadz: „meit tonn pud'd'ex' moka pedzk'es't', čuta i ted ? “ Ivvan car al'l'k' sarrn: „viiAagga mast, vuastinč vil'ja, kas't' li miije vuanče Ashke mogga Askksf, man'tmed' annt korel' niit' pih'te azes' vueiv' peijel' mier“. vuastinč vil'j sarrn: „tonn vusd' a monn vuoteda son raijes't', mi sones' li ѵ'ал Ashken?" cage Ivvan car a l'l'k 'o sk s t’ ja vancel' ince aikaAt, aikaAt. vanc'e, vanc'e, pud'e son pert kurre. k'ahč: niites't' li ex kan avai. k'ahč: niit' exkan r'ev'n' ёд čuenčel', čuonnel' pirs ja šente goAupkan' i kirtel'. vuastinč vilj vel'šeh't, koz tedd kirtel'. vuastinč vil'j pud'e tense saija, nesse čuonnel' ja šente val'l'en' i kirtel' goAupka mil'te. k ir'r't ja k'ahč, koz tedd kir'r't. nit't' k ir'r't son'n'e ei v'ezhuv i ei kuedseA. kir'r'ten' m'ier, kir'r'ten' nim'm'p', kuaAmant m'ier kir'r'ten' peijel'. k'ahč val': kareb' idden’. n'el'jAog'g'e kar'pen’ ext li šur'mus. k'ahč goAupka k ir'r't šur'mus kar'pe. sonn mil'te pai kir'r't. kir'r'ten' k i r 'r 't e n , goAupka k ir'tes't’ vantai siz, pirs čacktede ja šente niiten ja mene Auestede vaAas. sonn tešše kir'tes't' jorrel' pirs, šente par'nen' ja Aueme. niit'nie vuesta pud'e adzes', niit' tirfhede ezenes', a adzes' kadz: „oi-oi-oi, mi tonn, niitn'am, pit't'e peijel' к о л т m'ier. ei šev pih'tenč man'ten'e šurr sAučai?“ niit sarrn: „adza, monn v 'e r' l'a ton eytes't'. kal'l' piel'k, kal'l' kuel'c' tones't' mur'the, ton pass jebeš četk viih'e. a t 't ’ Ivvan ca r аллка en'te Aigg-pih'te ton vueiv peijel' к о л т in'isr“. adzes' siine ja sarrn: „e-he, kuh'k' l'anč val'l'te mon vueiv peijel' к о л т m'ier n'el'jAog'e kar'pen “. tel' s a r r n e n , kirknen ja niit prošjede ezenes' mene vantaije, siz Plrs čacktede ja kirtel'. korel' mast kavves't' i uln, šurr niip' li piima ra s t uks Aoptes't". ten ver par'r'n mohne sost vueiv povve čogges't . sonn vueiv niip' k'adza, idz mene vantai siz pirs čacktede kavves't' valTen', kencei vueiv, kir'tel' niid'